Bowling Viljandi – Männimäe bowling (6 rada)

Männimäe bowling asub Viljandis Männimäe Külalistemaja peamajas aadressil Riia mnt 52d/52f (mitte Männimäe Keskuses). Eesti spordiregistri järgi on saalis 6 rada pikkusega 21 m ja kolm piljardilauda. Kodulehe järgi on rajad hiljuti uuendatud ja seal on ka rennitõkked lastele.

Saalis tegutseb klubi MTÜ Viljandi Bowling Club.

Andmed kontrollitud 13.10.2026; lahtiolekuajad ja hinnad muutuvad, seega vaata enne minekut koha enda lehte.

Bowling Viljandis – mida oodata

Männimäe bowling on Viljandi bowlingusaal, kus on kuus rada. See on väiksem saal kui suured Tallinna keskused ja sobib hästi perele, sõpruskonnale või väikesele firmaüritusele. Saalis on ka lastele mõeldud rennitõkked, nii et ka päris algajad saavad kurikaid maha lüüa.

Kuidas punkte arvestatakse

Vikipeedia järgi on igas mängus 10 ruutu ja igas ruudus kaks viset. Kui kahe viskega kõik kurikad ei kuku, kirjutatakse ruutu mahalöödud kurikate arv. Spare’i (/) eest saab 10 punkti pluss järgmise viske kurikad. Strike’i (X) eest saab 10 punkti pluss kahe järgmise viske kurikad. Kolme järjestikuse strike’iga saab esimesse ruutu seega 30 punkti. Kümnendas ruudus on strike’i või spare’i korral lubatud lisavise.

Bowlingu sõnavara – ka „Viljandi“

  • Split: kurikate vahelt on maha kukkunud üks või mitu kurikat, aga peakurikas ei ole püsti.
  • Baby split: püsti on jäänud kurikad 2–7 või 3–10.
  • Double ja turkey: vastavalt kaks ja kolm strike’i järjest.
  • „Viljandi“: Vikipeedia järgi kutsutakse nii eesti bowlingu slängis vasaku tasku strike’i, mis sobib selle linna saali külastajale hästi meelde jätta.
  • Rennipall: kui pall põrkab rennist tagasi rajale, ei loeta selle maha aetud kurikaid.

Lähim teine bowlingusaal on Pärnus, vaata bowling Pärnus. Kõiki Eesti saale näeb ülevaatest bowlingusaalid Eestis 2026.

Bowlingu ajaloost lühidalt

Vikipeedia andmetel kehtestas American Bowling Congress ühtsed mängureeglid 1895. aastal ja bowling jõudis Euroopasse 1909. aastal. Eriti populaarseks muutus see Põhja-Euroopas. Kurikaid paigaldati algul käsitsi ja automaatsed kurikapaigaldusmasinad tõid mängule suure populaarsuse. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1954. aastal ja neil osales 58 sportlast seitsmest riigist. Eesti koondis osales MM-il esimest korda 2003. aastal.

Allikad

Jaga seda!